Nii... Jälle pean vabandama, et kirjutanud ei ole ammu. Ma ei tea.. siin lähevad päevad nii kiiresti, et ma ei jõua või unustan ja vahel lihtsalt ei viitsi kirjutada. Nädala sees töölt tulles olen nii väsinud ja nädalavahetustel on muud tegemised.
Räägin siis veel natuke Darwini tegemistest. Tööl sain ilusti öeldud, et lahkun. Kartsin natuke, et äkki tuleb mingi probleem või midagi, et äkki ei ole nii ruttu kedagi võtta, kuigi teatasin esmasp, et lahkun reedel. Töödejuhataja ütles põhimõtteliselt ainult okei. Ütlesin talle, et lähen Melbourne’i. Pärast seda ta terve päev rääkis mulle, et kui tore linn Melbourne on.. et seal on nii palju restorane ja pubisid kuhu minna jne. Teisipäeval ta siis jättis muga n-ö hüvtasi kuna ta ise sõitis Brisbane’i puhkama. Kolmapäev oli meil vaba päev, kuna oli mingi püha (Anzac day vm – mingi sõjateemaline püha). Neljapäeval ja reedel oli meil tööl töödejuhatajaks see sama töötaja, kes kogu aeg ainult passib ja sööb. Me arvasime teise töötajaga, et hakkab meid hullult kamandama, aga ei.. need 2 päeva olid väga mõnusad. Sai rahulikult teha ja keegi kogu aeg ei seletanud kõrva ääres, et rutem rutem jnejne. Reedel käisin raamatupidaja juures oma pay slipe võtmas (palgalehed). Nende abil saan endale riigist lahkudes maksud tagasi taotleda (kui tore :D). Sain siis oma palgalehed ja raamatupidaja hakkas seletama mulle, et kus ja mida. Ütlesin siis talle, et meil Eestis on asi palju lihtsam. Kõik maksavad sama palju makse, mitte nagu Austraalias, et erinevates kohtades erinevatel inimestel erinevad maksud. Inglise keeles muidugi see veel raskem, aga ehk sain hakkama. Väga hea tunne oli reedel pesulast lahkuda, sest ma tundsin, et aeg on seal täis. Töö oli juba väga tüütuks muutunud.
Reedel hostelis olles tegin süüa köögis, kui äkki tuli Karl ja ütles, et väljas on krokodillipoeg. Ma ei uskunud alguses teda, aga siis nägin et on jah ja läksin ka kohe välja (makaronid jäid ilusti keema ja hakkliha praadima.... need ma unustasin sel hetkel täiesti). Just neljapäeval ma rääkisin ühele Eesti poisile, et ma ei saagi krokodilli katsuda ja näha (nimelt on Darwinis üks krokodillipark, kus on nii suuri kui ka väikseid krokodille. Neid saab sööta ja väiksed krokodille sülle võtta). Kahjuks mul sinna ei olnud aega minna. Õnneks toodi mulle krokodill koju kätte. Ma ei saanudki aru päris täpselt, miks ta sinna toodi, aga inimesed tegid pilti temaga, nii ka mina. Imestan, et julgesin. Aga see kõik käis nii kähku ja ma teadsin, et kui ma seda kohe ei tee, siis enam võimalust ei tule ka arvatavasti. Tegelikult ei olnud üldse jube. Oleks tahtnud teda kauem hoida, aga inimesed ootasid järjekorras ja pidin kiirelt tegema.
Neljapäeval käisime Darwini rannas ühel laadal. See toimus sel hooajal esimest korda. See on kuni hooaja lõpuni igal neljapäeval ja pühapäeval. See pidi Darwini suursündmus olema. Seal oli nii palju inimesi, et jube. Palju oli ka erinevaid müügiputkasid, erinevate maade söögikohti, muusikat, meelelahutust jne. Väga tore oli. Ka ilutulestik oli olemas. See laat on paras koht suveniiride ja igasugu pudipadi ostmiseks. Ei saanud ma ka ilma käevõrudeta tulema.
Laupäeval ma veel päevitasin hostelis. Teadsin, et see on mu viimane võimalus, kuna Melbournes on Darwiniga võrreldes jääkülm (umbes nagu teil hetkel Eestis, alla 20 kraadi). Läksin juba kella 10-st, et saada endale ühte päevitustooli basseini kõrval. Õnneks saingi. Ei olnud palju vaja, kui juba tundsin, et nahk hakkab kõrbema. Kaua ma seal päevitada ei saanud, aga siiski oli mõnus (eriti end vahepeal jahedas basseinis kasta).
Õhtul hakkasin siis oma lennuasju üle vaatama ja asju pakkima. Hakkasin oma e-maili pealt kirjutama broneeringu numbrit kui äkki avastasin, et mu lend läheb hoopis 07.15 mitte 07.55 nagu olin kogu aeg arvanud. Hea, et ikka avastasin selle. Asjade pakkimine käis üsna kiiresti. Magama sain pärast südaööd ja äratus oli juba 04.30. Natuke hirm oli üksi lennata, aga midagi hullu ei olnud. Lennujaamades on ju kõik puust ette ja punaseks tehtud. Lennukisõit aga väga mugav ei olnud. Minu taga istus mingi mees, kes kogu aeg oma põlvedega nügis ja ees istus mingi tüüp, kes kogu aeg siples ja mürtsuga toolile istus. Oiii ma kirusin neid, aga peale pikka lendu jõudsin ilusti kohale :) Ajavahe läks pool tundi pikemaks, nii et nüüd olen +7 h Eestiga. Panin väikse kaardi ka, kus ja kui palju ma siiani liikunud olen.
Melbourne'i jõudes oli esimene asi, et oiiii kui külm on. Parim nali on see veel, et kui veel Darwinis olin, siis Karin ütles mulle, et lae endale kindlasti kõneaega, sest muidu me ei pruugi üksteist kätte saada. Laadisin siis ja hakkasin lennujaamas Karinile helistama ja tal oli kõnepost. Mõtlesin siis, et mida asja.. ise loeb mulle sõnad peale ja siis endale telefon kõnepostis. Istusin ja ootasin siis seal kuni ta lõpuks helistas mulle. Meil oli kokkulepe, et ta ühe sõbraga tuleb võtab mind lennujaamast peale. Aga kuna ma jõudsin nii vara siis pidin ootama, sest Karin oli kuskil väljasõidul. Väga külm oli seal lennujaamas passida. Ma olin selle soojaga ikka nii ära harjunud.
Edasi sõitsime Karini juurde. Kiirteelt paistis juba eemalt linn ja hiiglaslikud majad. Ilus vaade oli. Karini juurde jõudes sõime, rääkisime jne. Ei olnud ju üksteist näinud umbes pool aastat. Esmaspäeval oli mul vaba päev ja Karin läks tööle. Ma sain ÕNNEKS kaua magada. Teisipäeval siis läksime koos tööle. Hommikuti lähme tööle kahe rongi ja ühe bussiga ja tagasi tuleme ühe bussi ja ühe rongiga. Väga tüütu, aga mis sa teed.. see linn on ju hiiglaslik. Jõudsime siis töö juurde ja siis üks mees tuli meile vastu. Karin siis ütles, et see ongi boss. Hakkasin siis teda teretama ja vastu tuli ainult tere ja ta möödus meist väga ruttu. Ma jäin siis lolli näoga passima, kuna tahtsin end tutvustada jne. Karin ütles, et ta ongi selline. Ta ei pidavat kellegagi väga rääkima alguses. Päeva teises pooles ikka tutvusime ja surusime kätt.
Töökoht on ühes riietelaos. Meie tööks on panna riietele hinnasildid, pakkida neid poodide jaoks, sorteerida, üle lugeda ja no kõike mida ühes laos tehakse. Me oleme Kariniga seal ainukesed tüdrukud ja peaaegu kõik teised töölised on itaallased (boss on ka itaallane). Tööle me jääme iga päev natuke hiljaks ja seda teevad ka teised töölised, sest buss lihtsalt hilineb ja kui me läheks varasema bussiga jõuaks me liiga vara. Aga jah.. seal on kõigil nii suva. Jõutakse kohale, siis istutakse mingi veerand tundi, siis hakatakse tööd tegema. Pausid on ka üsna pikad ja tööpäev lõppeb juba mingi pool 4, kuigi tegelikult peaks olema neljani :D
Nädalavahetusel käisime siis ööeluga tutvumas (mina tutvusin, Karinil linn täiesti selge :D). Pimedas on see linn veel eriti ilus ja inimesi oli niiii palju. Harjumatu, kuna Darwin ei ole ju suurlinn. Eile käisin ka shoppamas, kuna siis ju külm ja mul ei ole väga soojasid riideid. Siin üks suur kaubanduskeskus. Tegelikult läksime Kariniga juba laupäeval, aga siis saime ainult tund aega shopata, kuna keskus pandi kinni, aga me ei teadnud seda :D. Pühapäeval läksin siis üksi, kuna Karin ei viitsinud tulla. Sain isegi hakkama nende rongide trammide ja bussidega. Selles keskuses käimine väsitas nii ära, kuna see on nii suur. Seal oli üks loomapood, kus puurides oli koerapojad. Igas puuris mingi 5-7 kutsikat. Puuridel oli klaasist seinad ja siis sai neid koeri seal imetleda. Ma mõtlesin, et ma ei saagi sealt minema. No nii armsad olid. Ainult mürasid ja mängisid ja mõni lausa haukus.
Minu jaoks on siin väga naljakas see busside, trammide ja rongidega sõitmine. Igal sõitjal peab olema kaart Myki. See on välimuselt nagu pangakaart. Sinna saad laadida raha või siis osta sinna peale nädala või kuupileti. Alati kui rongi lähed siis pead selle enne läbi lööma ja pärast ka kui oled rongijaamas. Muidu sa ei saa väravatest läbi. Alati bussi ja trammi sisenedes ja lahkudes pead selle läbi lööma. Mu jaoks see nii harjumatu. Okei, ma saan aru kui sisenedes, aga miks väljudes.
Ma olen siin linnas olnud nädal ja mul uued mõtted juba peas, et varsti võib- olla liigun siit juba edasi. Aga ongi tore, kui saab võimalikult paljudes erinevates kohtades käia ja erinevaid paiku näha. No mingi kuu ikka püsin kindlasti ja ehk siis. Midagi kindlat ei ole niiet ma hetkel veel sellest ei räägi.
Homseks lubab meil 22 kraadi ja see on võrreldes 12 kraadiga, mis siin vahepeal on, ikka väga soe. Ja ka vihma ei luba homseks, mis on teine hea uudis.
