Käisime täna ühes väääääääääääääga kaunis rannas. Lained olid lihtsalt megad ja vesi niii helesinine.. väga kaunis oli tõesti:)

Elu farmis

                                           See ämblik oli meil siis eelmises elukohas elukaaslaseks.. Aga mitte kaua, mingi aeg ma palusin, et Karl ta väljas viskaks.

                                           See koht Albanys on tegelikult väga ilus, aga kuna ilm ei olnud kõige päikselisem ja oli natuke udune, siis kahjuks ei saanud mina väga ilusaid pilte.

                                           Need konnad ei ole üldse toredad (vastikud rohelised laigud ka seljal)

 Ohh see elu siin farmis ei ole üldse tore. Õnneks ei ole me siin enam kaua. Karl teeb mõned päevad veel  ja siis me lahkume. 

    Netti meil siin ei olnud vahepeal. Naljakas on see, et muidu on Karlil netipulk ja siin on ka muidu wifi töölistele ja just nüüd kui mina siin olen ei ole kumbagi. Kohaliku netiga mingi see jama, et limiit täis ja netipulk ei tööta kuna levi ei ole. Ei tea mis värk, vb sellest, et äike on kuskile sisse löönud. Telefonidel ei ole ka siis siin levi. Hämmastav on see, et kui Eestis mingi selline värk on, siis hakatakse kohe midagi tegema, aga praegu siin 4. päev ja ei midagi. Õnneks Karl lõi meile mingi süsteemi, et me saaks netis passida ja ka tööpakkumisi vaadata.

    Minu päevad siin ongi sellised, et vaatan arvutist ja filme ja mängin Solitairet ja unistan paremast elust:D . Õnneks on siin pesumasin ja ma saan pesu pesta. Eile mõtlesin, et ütlen Karlile, et davai küsi bossilt autot ja lähme linna netti... Karl tuli koju ja ütles mulle ise, et oli bossilt autot küsinud, et linna minna. Milline kokkusattumus. Nii me siis tegimegi, läksime linna. Istusime kuskil suure kaubanduskeskuse ees parklas ja passisime netis autos. Siis veel käisime ühes ilusas kohas, kus ma üritasin pilte teha, aga kuna oli veits udune, siis ei jäänud väga ilusad.

    Siin farmi lähedal ei ole toidupoodi, vaid see on umbes 50 km kaugusel linnas, niiet toit tuleb osta põhimõtteliselt nädalaks.

    Kui eelmises elamises oli elukaaslaseks suur ämblik, siis nüüd on konnad. Õhtuti nad kogunevad kõik välisukse ette, et sisse saada. Tulevad ka aknast. Õhtuti on meil köögiaken lahti. Läksin siis mina üks õhtu kööki morssi endale tegema... sain selle valmis,läksin elutuppa vaatama, kas äkki nett on tagasi. Kööki jõudes nägin kraanikausiääre peal konna... hea, et mul klaasi käes ei olnud. Ma niimoodi ehmatasin. Kutsusin siis kohe Karli ja ta hakkas seda konna taga ajama ja viskas selle välja. Karl ongi see, kes mind siin nende loomade eest päästab ja neid välja viskab.

    Farm ise on nagu farm ikka. Mega suur..ümberringi põllud, lehmad ja lambad. Bossil on hästi armsad 3 lambakoera, kes kogu aeg tähelepanu tahavad.

   Pühapäeval farmi sõites nägin lõpuks ka kängurusid. Autojuhtidele pidid nad väga suueks nuhtluseks olema, aga minu arust on nii armsad ( vb sellepärast, et ma ei ole veel siin roolis olnud).

    See linn Albany, kus me käisime on selline pisike armas linn. Majad mäe peal ja üldse väga ilus vaade. Austraalia on üldse mu arust nii ilus. Kõik see loodus jne.

Paradiis

Nüüd oleme farmis. Mõtlesime siis terve selle nädala puhata ja nüüd võtime end kokku. Karl teeb siin tööd, aga mul vist ei ole kahjuks siin midagi teha. Õnneks kui ma midagi ei leia siis saan seal 2 nädalat elada niisama ja elamise eest maksma ei pea ja internet on ka tasuta. Kujutan ette, et see saab üsna igav aeg olema, sest seal on ainult põllud ja mitte midagi muud. Tahaks ka kuskile minna, aga vaevalt ma kaheks nädalaks saaksin kuskile. Karl siiski arvas, et äkki boss leiab mulle mingit tegevust. Plaanime seal olla veel 2 nädalat ja siis liikuda kuskile mujale tööd otsima. Maja, kus elame ei ole kõige ilusam, aga saab hakkama. Eluruumi jagame mingite konnadega, kes end sisse pressivad.

Ilmad on siin mega ilusad. Hommikul vara juba mingi 25 kraadi. Päeval on niiiiiii palav, et on vaja end kogu aeg kastmas käia. Õnneks see rand, millest mul siin blogis on, on siin maja kõrval.. vaid 2 minutit kõndida. Vesi on super. Vees on nagu mingisugune sild, kus saab vette hüpata. Täiesti puhas liivapõhi jneJ. Rahvast on palju. Naljakas on mu jaoks se,e et kohalikud ei päevita üldiselt liival, vaid istuvad oma tekkidega muru peal natuke eemal. Poisid ütlesid, et me oleme Austraalia kõige külmemas kohas. Kui mul juba siin nii palav ja kuum on, mis ma siis mujal veel peale hakkan:D aga eks peab hakkama saama.

Eile õhtul käisime poistega kalal. Nägime seal ujumas väikest raikala ja kusjuures seal, kus me ujumas käime on nähtud ka väga suurt raid. Kala püüdes olid seal ka delfiinid, keda me ei näinud, kuna oli pime, aga kuulsime kui nad veest välja ja vette hüppasid. Kalad, mille poisid kätte said,  olid üsna pisikesed.Kohalikud ütlesid, et neid süüakse, aga väga kondised. Selle maja omanik, kus me elasime nüüd nädal aega, hakkas ka neid sööma, aga kui kuulis mis kala, sülitas välja. Küsis, et kas te neid söötegi vä? Ei tea, mis neil siis viga oli. Mina igastahes ei maitsenud.

Täna sadas vihma ja oli ka äikest. Kui ma Eestis sellest tavaliselt rõõmu ei tundnud, siis siin küll. Lõi õhu kohe selgemaks ja siis ei olnud enam nii palav.

Täna on siin maja kõrval mere ääres pulmad. Kõik tundus nii ilus. Punane vaip ja toolid kahel pool ääres.

Õhtud on meil möödunud üldiselt niisama juttu rääkides. Istume maja ees toolidel ja naudime elu. Nii mõnus soe on.. saab suvekleidiga hilja õhtul väljas olla ja ikka on palav..

25 tunniga teisele poole maakera. Esimesed muljed

Jõudsime laupäeva õhtul 4 paiku läbi tuisu Tallinna lennujaama. Seal ootas mind juba ees minu reisikaaslane Lii. Eesti lennujaamas muud väga olulist ei toimunudki kui see, et mind otsiti üli põhjalikult läbi. Ja ime oli see, et isegi pisaraid ei valatud seekord (vähemalt minu nähes mitte). Eestist Soome minev lennuk hilines, kuna ilm oli halb (õnneks ainult pool tundi umbes). Soome jõudes otsisime oma värava üles ja siis hakkasime ringi liikuma. Otsisime söögikohti kuna nälg oli suur. Ühe leidsimegi kohe, aga hinnad olid meeletud. Tavaline burger maksis 14 eurot:D. Me lahkusime sealt ülikiiresti.

Soomes sai veel pagasiga ka nalja. Me ei saanud Eesti lennujaamas väga täpselt aru, kas me saame oma pagasi alles Perthis või peame selle igas lennujaamas võtma. Kindluse mõttes hakkasime asja uurima, kuna aega oli (Helsingis ootasime uut lendu 5 ja pool tundi). Sattusime siis täiesti oma alalt välja ja pidime uuesti tollist läbi minema. Aga õnneks saime teada, et pagasi saame jah alles Perthis. Nii me siis seal ootasimegi. Käisime ühest lennujaama otsast teise, sest pikk istumine oli ees. Lend Helsingist Singapuri kestis 11 ja pool tundi:S. See oli üsna kohutav (seda enam, et mul oli nohu ja õhku oli niigi vähe lennukis). Hea oli see, et sai korralikult süüa. Singapuri jõudes ei näinud me enam lund vaid päikest ja muru. Seal oli niiiii soe, et lennujaamas vahetasime jalanõud ära.. Seal me kaua passima ei pidanud. Kahe lennu vahe oli umbes 2 tundi.

Perthi jõudes tuli läbida mitu kontrolli. Ma mõtlesin, et need ei lõppegi. Siiski lahenes asi hästi. Lennujaamas ootas mind juba ees Karl koos ühe tuttavaga. Läksime siis sealt takso peale ja suundusime oma ööbimiskohta (mõeldudki nii-öelda seljakotiga reisijatele). See koht ei olnud just parim, aga ühe öö saime kenasti hakkama. See öö ma taaskord ei maganud, kuna kõik oli uus ja huvitav ja rääkisime niisama Karli ja Siimuga juttu.

Hommikul suundusime Albany poole. 8 tundi bussisõitu ei olnud just eriti meeldiv pärast nii pikka lennureisi. Albanysse jõudes oli umbes selline reaktsioon, et woww.. kõik on nii ilus. Käisime siis toidupoest läbi. Uskumatu, millised hinnad on. Karl ja need on juba harjunud, aga minu jaoks on kõik niiiiiii kallis. Tavalise väike veepudel on näiteks toidupoes 3 dollarit.

Siis tulid meile Karli sõbrad Ermo ja Taavi järgi ja suundusime nende majja. Väga kena maja, meri otse maja ees. Õhtul siis passisime niisama, rääkisime juttu jne. Täna sõitsime 80 km kuskile mägede juurde, et sinna üles ronida. Poisid seda tegidki, aga mina ei jaksanud täiesti üles minna, kuna niiiii palav oli väljas (mina olen ju harjunud juba talvega ja sellise kuumaga harjumine võtab aega). Nägin siis seal esimese eluka ka ära. Mingi sisalikumoodi asi, aga tundus jube. Maanteel tagasi sõites nägime ka ühte suuremat sisalikku. Lootsin ka kängurusid näha, aga kahjuks ei näinudkiL. Homme vist suundume siis sinna farmi kus Karl elab ja töötab. Täna veel käisime ujumas ja kanuutamas. Hetkel on elu nagu lill, kuid mitte kauaks. Aa..üks asi veel.. mul on jõle raske harjuda selle teistpidi liiklusega :D

Ajavahest veel nii palju, et Lääne-Austraalias, kus hetkel oleme, on kell +6 tundi võrreldes Eesti ajaga.

 

Sooja varjus 30 kraadi!