Elu farmis

                                           See ämblik oli meil siis eelmises elukohas elukaaslaseks.. Aga mitte kaua, mingi aeg ma palusin, et Karl ta väljas viskaks.

                                           See koht Albanys on tegelikult väga ilus, aga kuna ilm ei olnud kõige päikselisem ja oli natuke udune, siis kahjuks ei saanud mina väga ilusaid pilte.

                                           Need konnad ei ole üldse toredad (vastikud rohelised laigud ka seljal)

 Ohh see elu siin farmis ei ole üldse tore. Õnneks ei ole me siin enam kaua. Karl teeb mõned päevad veel  ja siis me lahkume. 

    Netti meil siin ei olnud vahepeal. Naljakas on see, et muidu on Karlil netipulk ja siin on ka muidu wifi töölistele ja just nüüd kui mina siin olen ei ole kumbagi. Kohaliku netiga mingi see jama, et limiit täis ja netipulk ei tööta kuna levi ei ole. Ei tea mis värk, vb sellest, et äike on kuskile sisse löönud. Telefonidel ei ole ka siis siin levi. Hämmastav on see, et kui Eestis mingi selline värk on, siis hakatakse kohe midagi tegema, aga praegu siin 4. päev ja ei midagi. Õnneks Karl lõi meile mingi süsteemi, et me saaks netis passida ja ka tööpakkumisi vaadata.

    Minu päevad siin ongi sellised, et vaatan arvutist ja filme ja mängin Solitairet ja unistan paremast elust:D . Õnneks on siin pesumasin ja ma saan pesu pesta. Eile mõtlesin, et ütlen Karlile, et davai küsi bossilt autot ja lähme linna netti... Karl tuli koju ja ütles mulle ise, et oli bossilt autot küsinud, et linna minna. Milline kokkusattumus. Nii me siis tegimegi, läksime linna. Istusime kuskil suure kaubanduskeskuse ees parklas ja passisime netis autos. Siis veel käisime ühes ilusas kohas, kus ma üritasin pilte teha, aga kuna oli veits udune, siis ei jäänud väga ilusad.

    Siin farmi lähedal ei ole toidupoodi, vaid see on umbes 50 km kaugusel linnas, niiet toit tuleb osta põhimõtteliselt nädalaks.

    Kui eelmises elamises oli elukaaslaseks suur ämblik, siis nüüd on konnad. Õhtuti nad kogunevad kõik välisukse ette, et sisse saada. Tulevad ka aknast. Õhtuti on meil köögiaken lahti. Läksin siis mina üks õhtu kööki morssi endale tegema... sain selle valmis,läksin elutuppa vaatama, kas äkki nett on tagasi. Kööki jõudes nägin kraanikausiääre peal konna... hea, et mul klaasi käes ei olnud. Ma niimoodi ehmatasin. Kutsusin siis kohe Karli ja ta hakkas seda konna taga ajama ja viskas selle välja. Karl ongi see, kes mind siin nende loomade eest päästab ja neid välja viskab.

    Farm ise on nagu farm ikka. Mega suur..ümberringi põllud, lehmad ja lambad. Bossil on hästi armsad 3 lambakoera, kes kogu aeg tähelepanu tahavad.

   Pühapäeval farmi sõites nägin lõpuks ka kängurusid. Autojuhtidele pidid nad väga suueks nuhtluseks olema, aga minu arust on nii armsad ( vb sellepärast, et ma ei ole veel siin roolis olnud).

    See linn Albany, kus me käisime on selline pisike armas linn. Majad mäe peal ja üldse väga ilus vaade. Austraalia on üldse mu arust nii ilus. Kõik see loodus jne.