Niii.... ma ei ole endast ammu märku andnud sellepärast, et midagi erilist ei ole juhtunud. Oleme ikka siin farmis, aga VIIMAST PÄEVA. Juba homme lahkume siit ja seetõttu olen ma nii õnnelik, sest see aeg oli siin jube. Keegi küll ei käskinud mul siin olla, aga Karl sai siin tööd teha veel mingil määral ja seetõttu ma nõustusin. Natuke küll kripeldab et juba nii kaua Austraalias olnud, aga ei ole midagi teinud, aga see selleks. Mul on siin aega töötada küll ja küll. Pärast eksamiperioodi kuluski ehk selline puhkus ära.
Kui mõelda, kas siin farmis on juhtunud midagi märkimisväärset, siis vist ei. Olen veel korra näinud känguru tee ääres, aga see oli nii korra, sest kimasime autoga mööda. Nad pidid ikka tõsiseks nuhtluseks olema autojuhtidele.. nagu meil Eestis kitsed. Karl nägi üks päev tööl olles ainult känguru poega.. nii armas, oleks tahtnud ka näha.
Karli boss (nimi Jeff) on ikka üks naljakas mees. Tal on täiskasvanud lapsed, aga ei ela laste emaga koos. Tal on siin farmis mingi naine, keda ta nimetab enda hooldajaks. Naine koristab tal maja, teeb süüa jnejne. Mehe armastus on aga hoopis Ukrainas. Olevat selle naise leidnud kuskilt kataloogist, kus on naise pilt, vanus, rahvus jne. Mul küll endal ei õnnestunud taolist kataloogi näha, kuna boss viis need siit mingi aeg minema, et oma poegadele näidata. Varsti ta plaanib minna sellele naisele Ukrainasse külla, aga mitte veel, kuna ta külmuks seal ju hetkel ära:D:D Siin töötavad ka 2 tüdrukut, kellele boss oli öelnud, et ta tahaks sellest hooldajast lahti saada, kuna ta ei taha teda ja ta leiaks iga kell siia mingi uue noore seljakotireisija nagu me oleme. Olevat kunagi lolli peaga naise siia kutsunud ja enam lahti ei saa.
Bossist veel nii palju, et olen rääkinud, et meil siin konnad. Bossil neid kodus TOAS üle 20. Need on lisaks koertele tal koduloomadeks. Tal on pandud neile tuppa jäätisekarpidest basseinid jne. Üks bassein pidi olema köögis söögilaual.
Üks asi, mis mulle siin Austraalias veel väga meeldib on see, et poodides ja üldse igal pool on inimesed nii sõbralikud. Toidupoes käies müüja kohe tervitab ja küsib kuidas sul läheb. Naljakas on veel see, et müüjad seisavad püsti, neil on ees hunnik kilekotte. Nad piiksutavd kauba läbi ja panevad ise kohe kilekotti. Kilekott on tasuta. Ainus asi mis häirib, on see, et vahel panevad ainult ühe või paar asja ühte kilekotti ja siis lahkume poest väääga mitme kilekotiga.
Nii ja lõpuks siis selleni, kuhu me siis homme siit lähme. Homme lähme bussiga Perthi, sinna kuhu maandus lennuk ja kus ma kõige esimesena viibisin. Öö oleme seal (ei tea veel kas hostelis või õues. Samas võiks väljas ka olla, hoiab raha kokku ja nagunii soe, aga eks näis) ja siis järgmine päev kell 10.30 läheb lennuk Darwinisse. See on linn täiesti Põhja- Austraalias. Kui ma veel Eestis olles oma kursaõele ütlesin, et ma never ei lähe Põhja-Austraaliasse, siis just nüüd ma sinna suundun. Naljakas. Aga et miks ma siis sinna minna ei taha. No esiteks sellepärast, et seal on väga teistsugune kliima. Iga päev on kuskil 40 kraadi või rohkem sooja, väga niiske jne. Teiseks, seal elavad kõige mürgisemad maod, hiiglaslikud ämblikud, seal on väga palju haisid ja krokodille (rohkem kui mujal). Aga mis seal ikka, eks ole näha kaua ma seal vastu pean. Kuid siiski, ma teadsin, mis mind siin Austraalias ees ootab ja ma pean hakkama saama. Põhjus, miks me sinna lähme on see, et meil on seal sõbrad ees ja kuu keskel tuleb veel Haapsalust 3 poissi. Seal pidi olema ka lihtsam tööd leida, aga no eks näis, kas see nii on.
Hetkel ma vist väga ei oskagi rohkem kirjutada... Niiet järgmise korrani.
PS! Vabandan kirjavigade pärast, aga kuna see ei ole mingi koolitöö ja hetkel ma koolis ei käi siis ehk on andeks antav:D Ma lihtsalt ei viitsi siin nii korralikult mõelda kuidas täpselt oleks õige neid sõnu ritta seada jne ning kirjutan ka kiiresti.
No comments:
Post a Comment