ÕNNELIK!!!!!!!!!!!!!

     Üle pika aja saan ma teha postituse väga rõõmsas tujus. Seda sellepärast, et ma leidsin lõpuks töö endale. Vahepeal tekkis ikka täiesti lootusetu tunne. Jagasin mingi 14 CV-d, saatsin netis CV-sid, käisin tööbüroodes, uurisin tuttavatelt aga ei midagi. Tekkis selline tunne, et kas siis tõesti minule mitte midagi ei ole... Kolmapäeval käisin ühes tööbüroos, kus töötab üks hästi sõbralik naine. Käisin seal koos kahe sõbraga. Naine ütles, et tal oleks üks töö pakkuda koristamiskogemusega inimesele. Ütles, et uurib asja, et kas see koht on vaba ja siis et ma 10 minuti pärast ta juurde tagasi läheksin. Läksingi ja siis ta ütles, et ei saanud seda firmat kätte, aga et ma hoiaks oma telefoni enda läheduses, et ta helistab isegi siis, kui ma seda tööd ei saanud. Sel samal päeval ta ei helistanud. Mul tekkis juba mure, et kas ma ei saagi siis seda tööd. Mõtlesin siis, et lähen järgmine hommik sinna tagasi ja uurin asja. Enne kui ma järgmine päev jõudsin kodust lahkuda, helistas see naine mulle, et sain selle töö ja et läheks ta juurdeja täidaks paberid ja maksaks raha. Nimelt on seal nii, et algul tuleb talle maksta 10 dollarit, et ta hakkab mulle tööd otsima ja kui leiab töö tuleb veel 50 dollarit maksta. Kui töö ei meeldi v tööandja ikkagi ei taha sind, saab selle raha tagasi. Maksin raha ära ja tegin paberid korda ja siis saatis see naine mind sinna firmasse. See asub linnast natuke väljas. Bussiga peab sõitma. Ma polnud siin Darwinis varem bussiga sõitnud ja oli väike hirm:D. Õnneks see naine kirjutas täpselt paberile, mis bussiga, kust, kuhu, mida ma bussijuhile ütlen jne. Bussijuht sai aru, et ma olen võõras ja väga sõbralikult aitas mind. Enne kui ma bussist lahkusin soovis mulle veel aru, kuna sai aru, et lähen esimest päeva tööle või noh intervjuule. NII NII ja mis siis on mu uueks ametiks....AUTOPESIJA uhkes Fordi esinduses. Asja juures on kõige naljakam see, et kui olin tööbüroos, siis see naine seal ütles, et mul oleks sulle üks töö veel, aga see on kuskil kaugel et ju see rohimine sobib sulle paremini, kuna sul sõbrad ka siin. Mõtlesin, et noh tore, rohida mulle küll väga ei meeldi, aga mingi töö ikka olemas. Kui ma bussi pealt maha läksin siis vaatasin, et woww mingi uhke Fordi esindus, Audi esindus, Subaru esindus kõik seal koos, et kus ma siis rohima hakkan??? Läksin üsna kahtlevalt sinna Ford esindusse sisse ja uurisin värki. Sain siis ühe mehega jutule. Küsis, kas ma olen see tüdruk sealt tööbüroost jne. Siis küsis, kas mulle seal räägiti, et mis töö umbes on. Vastasin, et väga ei, aga mingi aiandus. Mees jäi suurte silmadega mulle otsa vaatama, et eiiii, su tööks on autode pesemine. Ma nüüd ei tea, kas ma sain valesti aru või nemad rääkisid üksteisest mööda, aga vahet ei ole, naljakas oli ikka:D Ja veel naljakam see, et kui ma sinna bussiga sõitsin see sama mees helistas mulle, et luge smu CV ja et pakub tööd autopesijana ja kas saan sinna minna ja ma vastasin, et ei ma leidsin juba uue töö endale:D:D. Andis mulle siis pataka pabereid, mille pean kodus täitma ja siis küsis, millal ma alustada tahan. Ütlesin, et mul ükskõik, siis küsis kas homme ja saigi kokkulepitud, et reedel kell 8.00 algab mu esimene tööpäev (nõme on see, et buss läheb mul sinna 7.12 ja sõidab mingi 15 minutit ja pean siis passima seal mingi pool tundi tühja:S). Tööpäevad on esmaspäevast reedeni 8-16.00.
     Nii, aga räägin siis enda esimesest tööpäevast ka. Aa enne seda, et käisin veel neljapäeval endale mütsi ostmas, kuna teen tööd ju päikese käes ja siis parem karta kui kahetseda. Hommikul tööle minnes oli üsna raske ärgata, sest olen kogu aeg maganud üsna kaua, aga siis pidin ärkama juba pool7. Tööle jõudes juhatas mind üks mees sinna pesula juurde ja küsis, et kust ma pärit olen. Ütlesin siis, et Eestis, siis ütles, et aaa mu tüdruksõber on ka Eestist. Milline kokkusattumus. Ja kui ma tast õigesti aru sain, siis pidi seal veel eestlasi töötama. Oma töökohta jõudes tuli kohe meile vastu üks vanem mees, kes oli ülimegaa sõbralik (tegelt on siin Austraalias kõik inimesed lihtsalt niii sõbralik, et see on ikka nii harjumatu mulle). Tahtis teada, kuidas mu nime kirjutatakse ja hääldatakse ja siis viis mind juba järgmise inimese juurde, kes hakkas mind õpetama. Õpetajaks oli mul üks Iiri mees, kes on juba üsna kaua Austraalias elanud. Tema oli ka hästi sõbralik. Üks mees oli meil seal veel, aga temaga ma ei suhelnud väga. Niiet seltskond on väga tore ja ma olen seal ainus naine:D:D. Töö on iseenesest lihtne, survepesuriga auto märjaks, seebise nuustikuga üle, siis uuesti survepesuriga ja siis lapiga kuivaks, siis tolmuimejaga seest, klaasid puhtaks ja siis salongist veel rool jne. Lihtne kuid tüütu töö, sest kogu aeg tee sama asja, ainult autod muutuvad. Reedel tuli pessu üks Porche, mille hind pidi olema 600 000 dollarit. Sain ka selles uhkes autos sees istuda. Tööpäeva lõpuks olin ma väga väsinud. Käisin veel selle mehe juurest läbi, kellega ma esimene päev rääkisin. Täitsime veel paberid ära, rääkisime palgast, mis on täitsa hea sellise töö kohta. Enne mu lahkumist ütles mulle, et mine koju, pese, mine välja, hakka jooma ja lõõgastu ja et kohtume esmaspäeval. Tore on kohe tööl käia, kui kõik on su vastu sõbralikud jne:))))
     Nagu ma mainisin, siis tööl käin bussiga. Ühe otsa pilet on 2 dollarit. Ootasin siis bussi seal ja siis tuli üks aborigeeni mees mu juurde. Väga jubeda välimusega. Algul istus eemal ja siis istus mu kõrvale ja küsis suitsu. Mõne hetke pärast tuli veel 3 aborigeeni. Siis mul tekkis hirm. Üritasid mingit hullu vestlust muga seal aretada, ma ei võtnud väga vedu. Uurisid, et kust ma pärit olen ja kas ootan bussi ja nii. Oli väga ebamugav seal olla ja  lootsin, et buss kohe tuli, aga kahjuks pidin üsna pikalt nendega seal rääkima. Kui buss saabus võttis üks mult ümbert kinni, et lähme nüüd bussi peale.. :S:S Nad lasid mind enne sisse, hakkasin siis bussijuhile oma 2 dollarist andma ja ta kostis mulle selle peale ah mine niisama.. sain tasuta sõidu:D Neil aborigeenidel on kombeks igak pool karjuda. Üle bussi, tänavatel jne. Nüüd kardan ma neid veel rohkem. Pidevalt näeme tänavatel kuiodas politseid neid ära viivad, kui nad kuskil nurga peal magavad vm. Nad üsna tihti istuvad tänavatel ja tahavad inimestelt raha. Raha saamiseks toksivad nad kahte suvalist puupulka kokku. Arvavad, et siis nad jätavad endast, kui väga andekatest inimestest hea mulje.
    Karl õnneks saab ka lähipäevil töö. Hakkab meie korterikaaslasega koos katuseid panema. Ta on Eestis seda tööd üsna palju teinud ja siis sai selle tõttu tööle. Pidi täitma mõned paberid ja ostma turvasaapad. Tore on mõelda, et lõpuks hakkavad asjad laabuma ja saab natuke vabamalt võtta.
     Räägin siis veel midagi naljakat. Panin enda töökuulutuse ühele internetileheküljele üles, kus inimesed otsvad tööd, pakuvad tööd, otsivad/pakuvad elamispindasid ja värke. Panin siis, et otsin tööd näiteks koristajana jne. Sain siis ühest kohast vastuse, et saada oma CV ja pilt. Saatsin siis ja järgmine päev tuli väga viisakas vastus, et kahjuks nad seekord mind ei valinud, kuna neile saatsid oma CV suurema kogemusega inimesed, aga et nad jätavad mind meelde. Selline väga ametlik ja viisakas. Nii.. mõne päeva pärast tuli uus kiri umbes sellise sisuga: "Ma pakuks sulle tööd koristajana, aga peale seda kui ma nägin su pilti, siis ma võiksin sulle maksta ühepäevase fotosessiooni eest palju rohkem." Nii teadsin, kohe millega tegemist, aga saatsin ikka kirja, et mis tüüpi fotosessioon on. Nii vastus: "Noh kõik oleneb, kui kaugele sa oled valmis minema ja siis tasu ja blablabla." Sellega meie suhtlus lõppes. Niiet ka siin liigub igast perverte, aga imestan, et kuidas ta mu pildi sai. Sest ma saatsin aint sinna koristustöö kirjale oma pildi, aga noh mine sa tea, mis seal taga võis olla. Kõige naljakam on see, et see sama mees saatis mu sõbrannale sama sisuga kirja, kuna tal oli ka ma tööotsimise kuulutus üleval. Jaanika vastas siis, et kuule sa saatsid mu sõbrannale natuke aega tagasi sama kirja:D Ühesõnaga jah. Ei ole ka siin puudust sellistest inimestest.
    Ei teagi kohe mida veel rääkida. Ilmad on ilusad, vahel sajab vihma, aga hetkel ongi siin see märg aeg (Darwinis on kaks aega: kuiv aeg ja märg aeg). Kui vihma on sadanud on õues vahel pea võimatu hingata, nii niiske. Äikest lööb ka pidevalt. Naljakas on see, et vahel on toas nii jahe konditsioneeri tõttu, siis lähen rõdule sooja:D:D Äge on see, et olen saanud endale palju uusi tuttavaid. Ja see linn meeldib ka mulle väga kuna on selline pisike. Oma kodust kesklinna kõnnib mingi 10 minutit. Täitsa paras jalutamine. Puudust tunnen ma siin ainult ujumisest VÄGA. Basseinides saaks, aga see ei ole ikka see. Aga noh ma ei ole veel nii julge, et mujal ujuda:D Siin pidi palju olemaneid Jellyfishe ehk siis nagu meil on need millimallikad, aga need siin on ohtlikud.
     Aa.üks huvitav asi veel. Eile oli meil filmiõhtu. Vaatasime ühte tõestisündinud lugu Austraalias. Tegu siis sellise filmiga, kus 3 backpackerit ehk seljakotirändurit ehk nagu mina võtavad autoga siin reisi ette ühest Austraalia otsast teise. Kuskil keset tühermaad läheb nende auto katki ja siis tuleb mingi vanem mees ja pakub abi. Tegelt see vanem mees on väga halb inimene. Kutsub nad enda juurde, et seal parandab nende auto ära ja et nad saavad hommikul lahkuda. Tegelt nii ei olnud. See mees tahtis neid vägistada, lõikas üphel näpud otsast jne . Ühesõnaga üsna jube. Need noored ei olnud tal esimesed ohvrid. neist kolmest noorest üks oli poiss, kes pääses. Kõige naljakam on see, et kuna tema läks politseisse sellest rääkima siis arvati tema süüdi olevat, kuna ei leitud tõestusmaterjale selle teise mehe kohta. Ja lõpus oli kirjas, et need kaks tüdrukut on siiani kadunud. Igastahes see lõpp oli väga segane ja piinab mind natuke siiani. Üldse oli seal kirjas, et iga aasta jääb Austraalias kadunud mingi 30 000 inimest (kui mul on õigesti meeles). Selle filmi nimi on muidu "Wolf Creek" kui keegi tahab vaadata.
     Tuli nüüd seekord üsna pikk jutt. Kahjuks pilte mul hetkel väga ei ole, kuid parandan selle vea millalgi ja teen linnas mõned pildid ja panen siis üles teile näitamiseks.


Päikest teile sinna:)))